Ma ei saa aru mis mu tervisega viga on. Kõigepealt olen mingis rämedas viiruses ja pole siiani veel toibunud sellest. Söögiisu pole ikka veel tagasi tulnud:S Ja nüüd eile läks tagumine hakkas katki ja pean hambaarstijuurde kiiremas korras saama, Aga MUIDUGI ei võtnud täna hambaarst telefoni vastu. Ja Lisaks sellele on mul seljanärvidega ka midagi viga. Absoluutselt ei saa istuda ja isegi seista on valus. Kõik alaselg ja jalad valutavad. Teravvaluon:/ Pean ikka arsti juurde korralikku tervisekontrolli minema.




Ja üleüldse on praegu selle lühikese ajaga mis ma tagasi olen olnud juhtunud liiga palju asju. Lisaks sellele on veel palju juhtunud ka minu äraoleku ajal. Ma ei jõua seda kõike seedida enam. Vajan aega. Ja palju aega. Pange keegi see ajamasin seisma korraks.

Ning õnneks on mu isa ikka maailmaparim. Tema on see, kes suudab isegi sita tujuga nalja teha. Terve pere(kahjuks ilma Annuta)istus pühap. autos ja kõigil oli väga mööda tuju. Aga siis järsku suutis isa jälle oma mingite naljakate ja nats omamoodi anekdootidega lagedale tulla. Meie Siljega saime igastahes oma rõõmsa tuju hetkeks tagasi:) Vähemalt on keegi meil peres see huumorikuubik. Sest põhinaljatilk Annika on meil ju hetkel kodust ära. ja kust mujalt annika oma naljasoone päris kui isalt. Mõnikord me küll isa naljadele pihta ei saa aga vähemalt tal endal on lõbus.Samuti on ta naljad alatihti seotud venelaste või mingite joodikutega või on need liiga ropud tihtipeale:D Sest nagu Sander ja Marten üks suvi ütlesid kui nad me isaga koos töötasid, et me isa oskab rääkida maailma naljakamaid roppe vene anekdoote:D

Katki.

Tunnen, et mitte faking miski ei lähe paremaks. Iga jumala sekund läheb kõik aina rohkem allamäge:S Reisilõpust parem ei räägi ja veel vähem seisust koolis:/ Üks hullem kui teine.

Aina rohkem seda depressiooni tekib. Ja just siis kui tundub, et kõik on üle läinud läheb asi veel rohkem käest ära. Ma ei oska enam nutta ka.
Kunagi räägin teile Türgist lähemalt.Aga kahjuks praegu ma seda ei suuda. Hetkel ei taha ma sõna Türgi kuulda ka, kuna see viirus mis ma sealt sain on mul juba niiii üle visanud:/ Nagu meelega suutsin ma viimasel päeval mingi pasa üles korjata. Kuidas küll MUL alati siuksed asjad õnnestuvad. Söönud pole ka juba pea 5 päeva. mõnusdieediperiood :S Kui aus olla tahaks täiega süüa. Aga juba rasvalõhna tundmine ajab öökima ja kui mul tulevad riis, friikartulid ja kana silme ette(toit mis me iga päev türgis saime) siis essa asjan tahaks wc-sse joosta. Ma pole kunagi nii rõvedat viirust veel kandnud.Loodan, et homseks asi paraneb. Pean veel pika päeva tööl ka olema. Juba täna pidin isegi olema aga ma lihtsalt ei suuda. Ainuke asi, mis teha jõuan on voodis pikali olemine.Tahan värsket õhtu.Mereõhku!

Koduspassimisestkakopppees:/ Tahtsin välja minna. Nagu meelega ALATI on kõigil sada muud tegemist ja ma võin südamerahuga toas edasi passida ja vaadata läbi akna seda ilusat sügisilma KUNA
Liisi alles magab. Kell 4 päeval. Eile läks öö pikaks tal vist.
Jake on üldse ma ei tea kuhu ära sõitnud ja niipalju siis lubadusest, et näeme:/
Marion nagu alati ei võta algul telefoni vastu:D ja kui võtabki siis on alati kiire. Ka seekord olid filmivõtted:/
San Ja Rauno lähevad JÄLLE trenni.Täpne ajastus.
Ja rohkem ma ei hakanud parem kelleltki küsima ka, kas ta viitsiks minuga õue, kuna ma ei taha rohkem eitavat vastust kuulda.

Ma peaks juba sellega harjuma, et kui ma tahan välja minna, et tuju paremaks saada ja energiat saada siis võin sellest unistada. Keegi minuga ei liitu:S
Vaatan ja mõtlen veel ja vb lähen siis üksi mereäärde.

Tahan juba terveks saada!Siis tuleb äkki ka nats positiivsem mõtlemine tagasi.



Ja Annu! Õhtul üritan Sulle lõpuks oemti kirja hakata kirjutama! Ma luban:)